Roheviku konverents "Keskkonnasõbralik planeerimine"

ÜRO arvutuste järgi asub 2050. aastaks linnadesse elama täiendavalt 2,6 miljardit inimest – rohkem, kui kasvab Maa rahvaarv. Inimesed toovad kaasa ressursside nappuse, suurema energiatarbimise ja -nõudluse, liiklustiheduse kasvu, reostuse ja müra. Muutuste kiirus ja ülemaailmne ulatus esitavad läbimõeldud planeerimisele tõsise väljakutse.

Tänased planeeringud peavad täitma inimeste vajadused 20 ja rohkema aasta jooksul. Teed ja taristud, maa kasutusotstarbe jaotus, ehitised ning energiavõrk nõuavad tohutuid investeernguid, aga jätavad ka pikaajalise jälje nii sotsiaalsesse struktuuri kui keskkonda.

Millised võiksid olla põhimõtted, mida peaks järgima keskkonnahoidlikus planeerimises? On meil täna paremad vahendid 20 aastat tulevikku vaatamiseks kui olid 20 aastat tagasi? Millistena peaksime määratlema elamisväärse linna tunnuseid majanduslikust, ökoloogilisest ja kogukonna vaatenurgast?

Konverentsi „Keskkonnasõbralik planeerimine“ korraldajad toovad välja hulga kaasaegseid planeerimise suundi. Püüame kaasata õigel ajal õigeid inimesi, kes panustavad meie tuleviku linnadesse ja pakume kogemusi ja ideid nii keskkonnahoidlikust kui ühiskondlikust perspektiivist.

Põhjamaade ja Eesti ettekandjate abiga tahame teada saada:

  • Mis teeb linna roheliseks?
  • Miks ja kuidas mõõta ökoloogilist jälge?
  • Kuidas oskuslik tegutsemine võib muuta suhtumisi?
  • Mis on rohelised ehitised ja kes neid ehitab/miks neid ei ehitata

Rohkem infot siit