Käesolev bakalaureusetöö põhineb probleemil, et tiheasustustest asutakse üha enam elama väljaspool tiheasustusi asuvatesse elamurajoonidesse. Sellest tulenevalt on oluliseks peetud uurida, millised tegurid muudavad tiheasustuse piiril asuvad elamurajoonid atraktiivseks ning kuidas aitab arendamine tiheasustuse piiridel ära hoida valglinnastumise protsessi.
Antud töö uurimisprobleem üldistatul kujul oli kitsaskohtade leidmine tulutootva kinnisvara rahavoogude analüüsimisel ja väärtuse hindamisel tsüklilisel turul. Uurimisküsimiseks oli püstitatud: kuidas arvestada tulutootva kinnisvara rahavoogude analüüsimisel ja väärtuse hindamisel määramatusega? Töö eesmärk oli leida sobiv mudel või lahendus, mis aitaks arvestada hindamistulemusega seotud määramatusega.
Töö eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas mõjutavad tehnorajatised kinnisvara turuväärtust. Magistritöö teoreetiline osa annab ülevaate tehnorajatiste olemasolust ja nende jaotusest rühmadesse ning kahjulike tingimuste kindlakstegemise abivahenditest. Teoreetiline osa põhineb Eesti Vabariigis kehtivaid seaduste ja määruste tõlgendusel ning erialasel kirjandusel. Töö teises osas antakse hinnang kinnisvara väärtuse kujunemisele olukordades, kus seda mõjutavad tehnorajatised, kasutades kvalitatiivset uurimust, mis viidi läbi Eesti kutseliste kinnisvara hindajate ja ehitajate ning arendajate seas.
Lõputöö eesmärgiks on uurida kinnisasjadega seotud teenuste maksustamist Eestis ja tööd peamiselt puudutavate näidete näol ka laiemalt Euroopa Liidus ning leida võimalusi süsteemi ühtlustamiseks liikmesriikide tasandil. Erinevad riigid on omavahel muutumas üha sotsiaalsemaks.
Magistritöö eesmärgiks oli välja töötada metoodika korteriühistute sotsiaalse ja finantsilise võimekuse mõõtmiseks elamute tervikrenoveerimiseks. Metoodikat katsetatakse Tartu linna korteriühistute näitel. Tegemist on seletava, kirjeldava ja kvantitatiivse eel- ja ülevaateuuringuga. Esmased andmed koguti Ehitisregistrist. Peamised andmed koguti struktueeritud ankeetküsimustikuga, mis esitatakse täitmiseks kõikide Tartu linna korteriühistute juhatuse ühele liikmele. Teooria põhineb uuringutel, õigusaktidel, määrustel, artiklitel ja käsikirjadel.
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on välja selgitada, millised ehituslikud muutused ning
kinnisvara arengud on toimunud Tartu kesklinnas ja seda ümbritsevates siselinna
linnaosades nõukogude perioodile järgnenud Eesti taasiseseisvuse ajajärgul seoses
linnauuendustega. Uurimistöös keskendun ainult elamusektorile ning analüüsin muutuste
võimalike põhjustajatena majanduslikke ning kinnisvaraturu arengust tulenevaid
faktoreid. Vaadeldavaks perioodiks on viimased 15 aastat ehk aastad 1997-2011.
Eelisostuõiguse kui seadusesätte jõustumine ja selle rakendamine riigivaraseaduses on esile kergitanud mitmeid probleeme oma esialgse eesmärgi täitmise suhtes. Maa-ameti kinnisvara haldamise osakond, kelle ülesandeks on riigivara võõrandamise algatamine ja korraldamine, on menetluste käigus täheldanud eelisõiguse rakendamises mõningaid seaduses ilmnenuid kitsaskohti ja halduskoormuse suurenemisega seotud probleeme.
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on tõestada, et keerulisi omandireformi toiminguid on võimalik analüüsida ja arusaadavaks teha läbi reaalsust lihtsustava ja üldistava esituse ehk modelleerimise. Antud töös kasutati selleks maailmas laialdaselt kasutusel olevat ja tunnustatud Unified Modeling Language (UML) meetodit, mis on lihtsalt õpitav ja tähenduslikult rikas visuaalne modelleerimiskeel suuremahuliste ja keeruliste süsteemidega töötamiseks.
Seoses energia tarbimise suurenemisega, on aktuaalseks probleemiks kerkinud fossiilsete kütuste tarbimine. Üha enam riike on võtnud eesmärgiks suurendada taastuvatest energiaallikatest energia tootmise. Nii on toiminud ka Eesti Vabariik, kes on kohustatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli ratifitseerimise seaduses tõstma taastuvenergia osakaalu energiatarbimises. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida tuuleparkide poolt tekitatud mõjutusi kinnisvara hinnale ja elukeskkonnale.
