Kodukord

I ÜLDSÄTTED
1.1. Käesolev kodukord lähtub MTÜ Kinnisvara Magnaadid (edaspidi Ühing) põhikirjast (edaspidi Põhikiri).
1.2. Kodukord reguleerib Ühingu tööd nendes küsimustes, mis on Põhikirjaga määratlemata.
1.3. Käesoleva kodukorra täitmine on kohustuslik kõigile Ühingu liikmetele ja kõigile, kes osalevad Ühingu töös.
1.4. Ühingu tegevust puudutavad küsimused, mis on käesoleva korra või mõne muu Ühingu juhendiga sätestamata, otsustab juhatus.
1.5. Kui käesoleva kodukorra mõni säte on vastuolus EV kehtiva seaduse, mõne muu õigusaktiga või põhikirjaga, kehtib EV kehtivas seaduses, õigusaktis või põhikirjas sätestatu.
 
II ÜLDKOOSOLEKU LÄBIVIIMISE JA KORRALDAMISE KORD
2.1. Üldkosolekute ettevalmistus
2.1.1. Ametlik teade üldkoosolekust peab sisaldama toimumispaika, kuupäeva ja päevakorda.
2.1.2. Üldkoosoleku materjalid peavad olema kättesaadavad vähemalt 3 tööpäeva enne korralise üldkoosoleku toimumist Ühingu interneti koduleheküljel.
2.1.3. Üldkoosoleku päevakorras peavad olema järgmised punktid: 
a) järgmise aasta eelarve ja tegevuskava kinnitamine (sügisel);
b) Ühingu tegevuse aruanne (sügisel ja kevadel);
c) Ühingu majandusaasta aruande kinnitamine (kevadel). 
2.2. Ettepanekute esitamine ja hääletamine
2.2.1. Kõik ettepanekud, mis kuuluvad üldkoosoleku ajal arutamisele ja/või hääletamisele, tuleb kirjalikult esitada juhatusele vähemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut juhatuse ametlikule e-posti aadressile, samas on lubatud ettepanekuid esitada ka koosoleku toimumise ajal peale päevakorraliste punktide lõppu, kuid see ei garanteeri nendele samal koosolekul lahenduse leidmist.
2.2.2. Kui üldkoosolek ettepanekut hääletamisel ei aktsepteeri, siis ei võeta seda uuesti päevakorda sama üldkoosoleku käigus.
2.3. Üldkoosoleku sõnavõtud
2.3.1. Sõnavõtuks tuleb luba saada üldkoosoleku juhatajalt.
2.3.2. Kui koosoleku juhataja käitumisviis tekitab koosolekul osalejate seas rahulolematust, siis otsustab koosolek juhataja tegevuse üle. Enne hääletamist saab juhataja sõna oma käitumise põhjendamiseks. Kui juhataja tegevust ei tunnistata õigeks, valivad koosolekul hääleõiguslikud osalejad uue koosoleku juhataja. 
2.3.3. Üldkoosoleku korraldust puudutavatel ettepanekutel on eelisõigus kõigi pöördumiste ees, mis on adresseeritud juhatajale. Üldkoosoleku korraldust puudutavad ettepanekud, mille puhul on vajalik üldkoosoleku lihthäälte enamus, on järgmised: 
a) vastuväide juhataja korraldusele;
b) kodukorrast kinnipidamine;
c) üldkoosoleku katkestamine. 
 
III JUHATUS 
3.1. Kandidaatide ülesseadmine
3.1.1. Juhatuse kandidaadid seatakse üles üldkoosolekul. Kandidaate saavad üles seada kõik Ühingu liikmed. Kandidaati ei saa üles seada vastu tema tahtmist.
3.2. Kandidaatide tutvustamine ja küsitlemine
3.2.1. Juhatuse valimise päevakorrapunkti sissejuhatamise ja valimiskorra tutvustamise järel on kandidaatidel õigus tutvustada ennast ja oma seisukohta suulise ettekandega.
3.2.2. Kandidaadid esinevad vastavalt kandidaatite perekonna nime tähestikulisele järjekorrale, kusjuures kõigil kandidaatidel on juba eelnevalt lubatud viibida koosoleku ruumis.
3.2.3. Pärast iga kõnelejat tutvustavat ettekannet võivad Ühingu liikmed esitada kandidaadile küsimusi.
3.2.4. Küsimuse esitamise soovist antakse märku käega. Üldkoosoleku juhataja annab küsimuseks sõna vastavalt märguandmise järjekorrale.
3.3. Hääletamise väljakuulutamine
3.3.1. Pärast kandidaatide tutvustamist ja küsitlemist kuulutab üldkoosoleku juhataja välja hääletamise, selgitades enne seda lühidalt hääletamise korda. Samas teatab üldkoosoleku juhataja aja, millal hääletamine lõpeb.
3.3.2. Hääletamise ajal ei tohi valjusti avaldada seisukohti juhatuse kandidaatide osas.
3.4. Hääletamise kord 
3.4.1. Juhatuse poolt jagatud hääletussedelil kirjutavad Ühingu liikmed  eelistatava kandidaadi/eelistatavate kandidaatide täisnime/täisnimed.
3.4.2. Igale hääletussedelile märgitavate eelistuste arvu ülempiir on võrdne valitava juhatuse liikmete arvuga.
3.4.3. Mitteloetav hääletussedel loetakse kehtetuks.
3.5. Häälte lugemine ja hääletustulemuste teatavaks tegemine
3.5.1. Häälte lugemine on avalik. Häälte lugemist viib läbi revisjonikomisjon. 
3.5.2. Hääled loetakse vahetult pärast hääletamise lõppu.
3.5.3. Valituks osutuvad pingerea järgi enim hääli saanud kandidaadid. 
3.6. Hääletustulemuste vaidlustamine:
3.6.1. Hääletustulemusi saab vaidlustada iga Ühingu liige, kes viibis kõnealusel koosolekul. Pretensioon valimistulemuste kohta tuleb esitada kirjalikult 7 päeva jooksul alates valimise tulemuste teatavaks tegemisest Ühingu revisionikomisjonile.
3.6.2. Revisionikomisjon vastab protestile 30 päeva jooksul. Protesti rahuldamisel kuulutab revisionikomisjon vajadusel välja uue koosoleku, kus korraldatakse uued valimised. Anonüümseid proteste ei võeta menetlusse.
3.7. Ühingu juhatuse esimees:
3.7.1. Juhatus ise võib valida juhatuse esimehe.
3.7.2. Juhatuse esimehe pädevusse kuulub: 
a) esindusfunktsiooni täitmine;
b) juhatuse tegevuse kordineerimine;
c) Ühingu maine kujundamine. 
3.7.3. Ühingu juhatuse liikmed annavad vande, milles kohustuvad järgida Ühingu põhikirja ja teiste dokumentidega sätestatud põhimõtteid. 
 
IV LIIKMED
4.1. Liikme kohustus
4.1.1. Liikmed kohustuvad iga aasta juhatuse poolt määratud tähtajaks saatma Ühingu ametlikue e-postiaadressile Ühingu poolt koostatud kontaktandmete lehe täidetult ning uuendatud andmetega.
 
V ÜHINGU SÜMBOOLIKA JA VARA KASUTAMISE KORD
5.1. Väljaanded, millel on Ühingu sümboolika ja mis on Ühingu nimel kirjutatud, peavad olema enne laialijagamist juhatuses heaks kiidetud.
5.2. Ühingu vara kasutamise ja käsutamise peab heaks kiitma juhatus.
5.3. Ühingu sümboolikat ja logosid kasutades ei tohi rikkuda Ühingu mainet.
 
VI ÜHINGU TÖÖKORD
6.1. Koosoleku kord
6.1.1. Koosolek või e-koosolek on Ühingu peamine töövorm.  
6.1.2. Erakorraliste ja kiirete otsuste vastuvõtmiseks, mille puhul pole otstarbekas kokku kutsuda üldkoosolekut, võib rakendada e-koosolekut. E-koosoleku puhul edastab juhatus küsimuse sisu ja taustinformatsiooni liikmete poolt teavitatud ametlikule meiliaadressile. Otsus on vastu võetud, kui üle poole liikmetest on viie tööpäeva jooksul andnud meili teel jaatava vastuse. Kolme tööpäeva jooksul meilile mittevastanud liikmed loetakse otsusega nõustunuks. 
6.1.3. Vajadusel kaasatakse koosoleku juhataja teadmisel koosolekule eksperte.
6.1.4. Koosoleku juhatajal on õigus: 
a) peatada kõnelejat teemast kõrvalekaldumisel;
b) teha märkusi ning kutsuda korrale mittekohaste väljendite tarvitamisel ja  korrarikkumisel;
c) mitmekordse korrarikkumise puhul on koosoleku juhatajal õigus üleastujat sõnaõiguseta jätta kas käesoleva punkti arutamiseks või kogu järgneva koosoleku ajaks. Sõna äravõtmise ettepanek hääletatakse otsekohe; 
d) arutletava küsimuse selgitamiseks ja kokkuvõtteks ning arutamist lihtsustavate seletuste andmiseks sõna võtta väljaspool järjekorda; 
e) üldise segaduse korral kuulutada koosolekule vaheaeg ja määrata selle kestvus; 
6.1.5. Juhataja võib vastavalt oma äranägemise järgi kuulutada välja vaheaja, kuid mitte hiljem kui koosoleku toimumise iga kahe tunni järel. Vaheaja pikuse otsustab koosoleku koosseis.
6.2. Arutamiskord
6.2.1 Iga ettepaneku kohta on enne hääletamist õigus ettepaneku esitajal arutelu
nõuda.
6.2.2 Hääletamise motiveerimiseks antakse sõna enne hääletamist, kuid ainult üks kord igale osapoolele. Salajasel hääletamisel võib sõna saada ainult teadaandeks, et hääletamisest osa ei võeta.
6.2.3. Koosoleku juhataja võib kõneaega piirata ja lõpetada sõnavõtud.
6.2.4. Kui arutlusel on kellegi tegevus või aruanne, antakse talle sõna esimesena. Seejärel vastab ettekandja küsimustele, mille järel avatakse sõnavõtud. Lõppsõna enne otsustamist või seisukohavõttu on ettekandjal.
6.3. Hääletamiskord
6.3.1. Hääletamine on Ühingu peamine otsustamisviis.
6.3.2. Enne hääletamist nimetab koosoleku juhataja kõik ettepanekud, parandused ja täiendused esitamise järjekorras. Juhataja võib koosoleku nõusolekul nende järjekorda muuta. 
6.3.3. Hääletamise ajal, kui ettepanekud on järjekorras ette loetud, sõna enam ei
anta.
6.3.4. Kui aruandja või ettepaneku tegija nõustub parandustega või täiendustega, siis
pannakse hääletusele ainult parandatud või täiendatud ettepanek.
6.3.5. Liige ei või hääletada, kui Ühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
6.4. Erakorralised otsused
6.4.1. Vajadusel konsulteerivad erakorralise otsuse langetajad asjaomaste isikutega telefoni- või e-posti teel.
6.4.2. Erakorralised otsused vajavad hilisemalt koosoleku kinnitust. Vastasel juhul on need kehtetud.
6.5. Teavitmine
6.5.1 Üritustest ja koosolekutest teavitamine käib läbi Ühingu Interneti kodulehekülje,   telefoni- ja/või e-posti teel.
6.5.2. Ühingu juhatus teavitab kõiki liikmeid pressiteadetest ja –konverentsidest ning muudest avalikest sündmustest, kus väljendatakse Ühingu seisukohti.
6.6. Dokumendihaldus
6.6.1. Kogu Ühingu ametlik tegevus jäädvustatakse erinevate paber- ja elektrooniliste dokumentide näol.
6.6.2. Ühingu juhatus vastutab, et kõigist Ühingu organite koosolekute protokollidest, kogu Ühingut hõlmavaist otsustest, Ühingu strateegiaist, tegevuskavadest, poliitikaist, kõigist aruandeist on vähemalt koopia Ühingu büroos. Protokollide koopiate elektroonse edastamise eest kahe nädala jooksul Ühingu büroosse vastutavad vastavate koosolekute juhatajad.
6.6.3. Aktiivsest kasutusest eemaldatud dokumendid korrastatakse ja arhiveeritakse Ühingu büroos.
 
VII PLAANIMINE, ARUANDMINE, JÄRELEVALVE
7.1. Tegevuskava
7.1.1. Ühingu tegevuste hõlbustamiseks ja tõhustamiseks koostatakse Ühingu üheaastane strateegia ja konkreetne tööplaan juhatuse tasandil.
7.1.2. Ühingu tegevuskava ja tööplaani koostamise eest vastutab juhatus.
7.1.3. Tegevuskavale esitatavad nõuded 
a) tegevuskava lähtub Ühingu Põhikirjast;
b) vormiliselt sisaldab hetkeolukorra kirjeldust, tegevust, tegijaid, perioodi,  ressursse, oodatavat tulemust, tulemusmõõdikuid.
7.2. Aruandlus
7.2.1.Ühingu tegevusest tagasiside saamiseks ning sellest tulenevalt korrektiivide tegemine ning uue tegevusperioodi plaanimiseks annavad Ühingu juhtorganid ja vastutavad isikud perioodiliselt aru oma tegevusest ja eesmärkide saavutatusest.
7.2.2. Aruandluse põhimõtted: 
a) lähtub tegevuskavast ning tööplaanist;
b) on regulaarne;
c) kontrollitav;
d) üheselt mõistetav;
e) vastukaja koostab/esitab juhatus; 
7.2.3. Juhatusel on aastaaruande esitamise kohustus ja projektiaruande, projekti,ürituse jms läbiviijal otsesele juhile;
 
VIII KODUKORRA MUUTMINE
8.1. Kodukorra muutmiseks on vaja lihthäälteenamust. 
8.2. Kodukorra muutmise algatamisõigus on Ühingu juhatusel. Ühingu juhatus on kohustatud algatama kodukorra muutmise, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates 1/10 Ühingu liikmetest. 
8.3. Kodukorra muutmise otsustab Ühingu üldkoosolek.